Põhikiri

MITTETULUNDUSÜHINGU “EESTI VEEÜHING” PÕHIKIRI

Mittetulundusühingu ” Eesti Veeühing” (edaspidi: Veeühing) põhikiri kinnitati 05.12.1996.a. ning täiendati 26.07.2002 toimunud üldkoosoleku ja kirjaliku hääletamise otsusega. Muudetud üldkoosoleku otsusega 12. .veebruaril 2009.a

I ÜLDALUSED

1. EestiVeeühing on 26. oktoobril 1993. a. määramata ajaks asutatud  veemajandusprobleemidega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on arendada Eesti veemajandust, eriti veekogude ja põhjavee kasutamist ning kaitset, veevarustust, kanalisatsiooni, veehügieeni ning nendega seotud loodusteadusi, erialakeelekasutust ja seadusandlust ning levitada veemajandusalast teavet. 2. Veeühingu ametlik nimi on: EESTI VEEÜHING. 3. Veeühing juhindub Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast. 4. Veeühing on juriidiline isik sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Ühingul on pangaarved ja logo. Veeühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
   5. Veeühingu tegutsemispiirkond on peamiselt Eesti Vabariik, kuid Veeühing osaleb ka rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide töös ning liikmeskonnas. 6. Veeühingu asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn .

II VEEÜHINGU TEGEVUSSUUNAD

7. Oma eesmärgi saavutamiseks Veeühing:
   1) koondab veemajanduse eri harudes tegutsevaid ning veemajandusest huvitatud füüsilisi ja juriidilisi isikuid;
   2) edendab ja vahendab veemajandusalase teaduse ja tehnika ning seadusandluse, terminoloogia ja hariduse arengut;
   3) edendab veealast kirjastustegevust;
   4) peab ühendust ning sõlmib koostöölepinguid kodu- ja välismaiste organisatsioonide ja ühendustega;
   5) esindab Eestit rahvusvahelistes liitudes;
   6) korraldab vee kasutamisele ja kaitsele, kalamajandusele ning muudele veemajandusharudele pühendatud koosolekuid, ettekande- ja teabeüritusi ning nõupidamisi;
   7) korraldab veemajanduskoolitust;
   8 ) avaldab oma arvamust Eestiveemajandusprobleemide kohta;
   9) annab stipendiume ja toetusi Veeühingu huvides tegutsevatele isikutele ja organisatsioonidele.

III VEEÜHINGU ÕIGUSED

8. Veeühingul on õigus:
   1) välja töötada ja vastu võtta oma tegevusprogramm;
   2) teha koostööd analoogiliste ühingute, liitude ja organisatsioonidega nii kodu- kui ka välismaal;
   3) avada ja sulgeda arveid ning sooritada finantsoperatsioone;
   4) omada õigusaktides ettenähtud korras vara ning võtta vastu oma tegevust toetavaid annetusi ja kingitusi;
   5) asutada Veeühingu autasusid ja preemiaid;
   6) tegelda kirjastamisega.

IV VEEÜHINGU LIIKMED NING NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

9. Veeühingul on neljasuguseid liikmeid:
   1) füüsilised täisliikmed: veemajanduses või sellega seotud aladel tegutsevad füüsilised isikud ja muud Eestiveemajanduse edendamisest huvitatud isikud;
   2) juriidilised täisliikmed: veemajanduses või sellega seotud aladel tegutsevad juriidilised isikud;
   3) õpilasliikmed: veemajandust või sellega seotud alasid statsionaarselt õppivad isikud ja muud Eestiveemajanduse edendamisest huvitatud õpilased;
   4) auliikmed: isikud, kes on Veeühingu huvides eriti tulemuslikult tegutsenud.
   10. Veeühingu liikmeks astumiseks on vaja juhatusele esitada kinnitatud vormis kirjalik avaldus.
   11. Veeühingu liikmed maksavad igal aastal liikmemaksu, mille suurus määratakse üldkoosolekul. Liikmemaks tuleb tasuda hiljemalt jooksva aasta 31. oktoobriks. Veeühingu auliikmeilt liikmemaksu ei nõuta. Juriidiliste liikmete liikmemaksu suurus määratakse juhatuse ja juriidiliste liikmete läbirääkimistel ning kinnitatakse üldkoosolekul.
   12. Veeühingu liikmetel on õigus:
   1) osaleda hääleõigusega Veeühingu üldkoosolekutel;
   2) valida Veeühingu juhtorganeid ja olla neisse valitud;
   3) võtta osa Veeühingu organiseeritud üritustest ning kasutada Veeühingu kasutuses olevat teabematerjali ja saada teavet selle olemasolust;
   4) osaleda soodustingimustel Veeühingu organiseeritud väljaõppe- ja täiendusüritustel.
   13. Veeühingu liikmed on kohustatud:
   1) kinni pidama Veeühingu põhikirjast ning maksma liikmemaksu Veeühingu üldkoosolekul määratud korras;
   2) osalema aktiivselt Veeühingu tegevuses ning propageerima Veeühingu eesmärke nii kodu- kui ka välismaal.
   14. Liige, kes soovib Veeühingust välja astuda, peab juhatusele esitama sellekohase kirjaliku avalduse või sellest teatama Veeühingu üldkoosolekul.
   15. Veeühingu liiget, kes oma käitumisega Veeühingus või väljaspool on oluliselt kahjustanud Veeühingu huve või ei ole meeldetuletusest hoolimata tasunud liikmemaksu, võidakse juhatuse otsusel Veeühingust välja arvata. Pärast sellekohase teate saamist on liikmel õigus 30 päeva jooksul kirjalikku protesti avaldada ning paluda asja arutada ühingu üldkoosolekul. Üldkoosoleku otsus on lõplik.
   16. Veeühingust lahkunule või välja arvatule sissemakseid ei tagastata.

V VEEÜHINGU STRUKTUUR JA JUHTIMINE

17. Veeühingu kõrgeim organ on üldkoosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt kord aastas.
    18. Veeühingu erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt või siis, kui seda taotleb vähemalt 1/10 Veeühingu liikmeist.
    19. Veeühingu üldkoosoleku toimumisest tuleb liikmeile kirjalikult teada anda vähemalt kaks nädalat ette. Teade peab sisaldama juhatuse soovitatud päevakorra. Kui Veeühingu liige soovib päevakorda täiendada, peab ta sellest juhatusele teatama vähemalt seitse päeva enne koosolekut. 20. Veeühingu üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 1/4 ühingu liikmeist. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Põhikirja muutmine ja Veeühingu reorganiseerimine või likvideerimine otsustatakse üldkoosolekul 2/3 häälteenamusega. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Veeühingu liige või tema Veeühingu liikmest esindaja, kellel on lihtkirjalik volikiri. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue, sama päevakorraga üldkoosoleku. Uus koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata sellel osalenud või esindatud liikmete arvust.
    21. Veeühingu üldkoosolek:
    1) võtab vastu Veeühingu põhikirja ja teeb selles muudatusi;
    2) arutab ja lahendab Veeühingu tegevuse põhiküsimusi;
    3) kuulab ära ja kinnitab Veeühingu juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded;
    4) kinnitab eeloleva aasta eelarve;
    5) valib esimehe, aseesimehe ja juhatuse asendatavad liikmed, kui nende ametisoleku aeg on lõppenud;
    6) valib revisjonikomisjoni;
    7) kinnitab pärast eelmist üldkoosolekut juhatuse poolt vastu voetud uued liikmed;
    8 ) määrab liikmemaksu suuruse;
    9) määrab Veeühingu vara likvideerimise õigustatud isikud juhuks, kui Veeühingu tegevus lõpetatakse liikmete üldkoosoleku otsusega;
    10) arutab muid Veeühingut puudutavaid küsimusi.
    22. Veeühingu juhatus valitakse ühingu liikmete hulgast lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega.
    23. Veeühingu juhatus juhib Veeühingu tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal Veeühingu seadusliku esindajana. Juhatusse kuulub vähemalt viis liiget, sealhulgas juhatuse esimees ja aseesimees, kes kannavad Veeühingu esimehe ja aseesimehe nime. Juhatuse liikmed valitakse kaheks aastaks.
    24. Esimees kutsub juhatuse koosoleku kokku vastavalt vajadusele. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest, sh esimees või aseesimees. Otsused voetakse vastu lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad pooleks, on määrav esimehe või aseesimehe hääl.
    25. Kui Veeühingesindab Eestit rahvusvahelistes organisatsioonides, võib juhatus moodustada eri tegevusalade esindajatest koosneva rahvuskomitee, mida juhib Veeühingu liige.
    26. Veeühingu juhatus võib eelarve piirides palgata sekretäri, raamatupidaja või muid töötajaid.
    27. Veeühingu juhatus võib esile kerkinud probleemide lahendamiseks moodustada erialaseid või piirkondlikke toimkondi, mille tegevust reguleeritakse juhatuses kinnitatud põhimäärusega. Pärast ülesande täitmist võib juhatus toimkonna laiali saata.
    28. Veeühingu kolmeliikmeline revisjonikomisjon, mis valitakse üldkoosolekul kaheks aastaks, kontrollib Veeühingu põhiülesannete täitmist ja finantsmajandustegevust, esitab juhatusele kontrollimisaktid ning arvamuse Veeühingu aastaaruande ja -bilansi kohta ning annab üldkoosolekule aru oma tegevusest.
    29. Dokumentidele võib Veeühingu nimel alla kirjutada esimees või aseesimees.

VI VEEÜHINGU VARA

30. Veeühingon ainelist kasu mittetaotlev organisatsioon. Veeühingu raha kasutatakse ühingu tegevusega seotud kulude katmiseks.
    31. Veeühingu vara on:
    1) põhivahendid;
    2) väike- ja käibevahendid.
    32. Veeühing saab raha:
    1) liikmemaksudest;
    2) toetustest ja sihtotstarbelistest annetustest;
    3) ühingu majandus-, sh kirjastustegevusest ning kultuurhariduslike ja Veeühingu põhikirja kohaste ürituste korraldamisest.
    33. Veeühing peab oma tegevuse kohta raamatupidamisarvestust, koostab ja esitab nõuetekohased raamatupidamis- ja statistilised aruanded, tasub riiklikud ja kohalikud maksud ning koostab nõuetekohase maksuaruandluse. Ühingu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad oma pädevuse piires ühingu revisjonikomisjon ja Eesti Vabariigi õigusaktides ette nähtud kontrollõigust omavad organid .
    34. Veeühing ei vastuta oma liikmete ega liikmed Veeühingu finants- ja majandustegevuse eest.

VII VEEÜHINGU TEGEVUSE LÕPETAMINE

35. Veeühingu tegevus lõpetatakse liikmete üldkoosoleku või kohtu otsusega Eesti vabariigi õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras.
    36. Üldkoosolekul moodustatud likvideerimiskomisjon annab allesjäänud vara Veeühinguga sarnasel eesmärgil tegutsevale mittetulundusühingule või sihtasutusele.

Eesti Veeühingu juhatuse esimees