Kuidas hinnatakse ÜRO Säästva Arengu Eesmärgi nr 6- VESI saavutamist?
Eesti Veeühing sai aastaks 2019 Ülemaailmselt Veepartnerlusühenduselt 500 eurot lisatoetust selleks, et arutaksime veekaitse ja majandamise olukorda ka ÜRO säästva arengu millenniumi eesmärkide (SDG Sustainable Develompent Goals) valguses. Teatavasti on eesmärgi nr 6 teemaks „Tagada kõigile maailma inimestele juurdepääs veele ning kestlikele veeteenustele.““ ja sellel on omakorda mitmed alameesmärgid. Kesk ja Ida Euroopa GWP raames on seni vaid Ungari ja Moldaavia Veepartnerlusühendused sellel teemal projekte läbi viinud.
Tänavu rääkisime SDG 6 alameesmärkidest ja nende mõõtmise näitajatest ka Eesti Veeühingu suvepäevadel. Erilist tähelepanu pöörab GWPCEE indikaatori 6.5.2. saavutamisele (tervikveemajandus ja piiriülesed veemajanduskavad).
| Sihtaasta | Alameesmärgid | Indikaatorid |
| 2030 | 6.1. Ohutu ja mõistliku hinnaga joogivesi kõigile inimestele | 6.1.1. Ohutu veemajanduse hüvesid kasutatava elanikkonna osakaal |
| 2030 | 6.2. Piisavad ja õiglased hügieeni- ning tualetikasutustingimused | 6.2.1.Ohutuid sanitaarteenuseid, (sh seebi ja veega kätepesu) kasutava elanikkonna osakaal. |
| 2030 | 6.3. Vee kvaliteedi parandamine vähendades saastamist, likvideerides ohtlike ainete uputamise ning viies miinimumini kemikaalide keskkonda juhtimise, vähendades poole võrra puhastamata heitvee koguseid ning tunduvalt suurendades vee ohutut korduvkasutust. | 6.3.1.Ohutult puhastatud reovee osakaal |
| 6.3.2. Hea kvaliteediga veekogude osakaal. | ||
| 2030 | 6.4. Oluliselt suurendada veekasutuse tõhusust kõigis majandussektorites ja vähendada veepuuduse all kannatavate inimeste osakaalu | 6.4.1 Vee kasutuse muutumine järjest tõhusamaks |
| 6.4.2. Vee stressitase: kui suur on veevõtt kättesaadavate mageveevarude suhtes | ||
| 2030 | 6.5. Tervikveemajanduse põhimõtete rakendamine kõigil tasanditel, sh ka piiriüleste vesikondade haldamisel | 6.5.1. Tervikveemajanduse rakendamise aste skaalal nullist sajani |
| 6.5.2. Veemajanduskoostöö ellurakendamine piiriülestes vesikondades (kui suured alad on kaetud) | ||
| 2020 | 6.6. Kaitsta ja taastada veega seotud ökosüsteeme, sh mägesid, metsi, märgalasid, jõgesid, põhjaveekihte ja järvi | 6.6.1. Veeökosüsteemide ulatuse muutused aja jooksul |
| 2030 | 6.a. Veemajandusteemalise rahvusvahelise arengukoostöö edendamine, sh veevõtt, vee magestamine, veekasutuse tõhususe suurendamine, vee ringluse ja taaskasutuse tehnoloogiate juurutamine | 6.a.1. Veemajanduslike arenguabirahade summad riikide eelarvetes. |
| Kohalike kogukondade veemajanduskavade koostamises osalemise toetamine | 6.b.1. Selliste omavalitsusüksuste osakaal, kus on kehtestatud selged reeglid ja protseduurid veemajanduse arengukavade arutamiseks kohalike kogukondadega |
2015 aasta septembris nõustusid kõik ÜRO 193 liikmesriiki, et aastaks 2030 seatud nn mlleeniumieesmärgid on väga olulised ja nende saavutamist peab jälgima. Valitsustevahelisse seirerühma kuulusid Ida Euroopast Vene Föderatsioon ja Lääne Euroopast Prantsusmaa, Saksamaa, Holland ja Rootsi. Lisaks valitud riigid Aafrikast, Aasiast ja mujalt.
2018 aasta juunis avaldati koondaruanne veeteenuste kättesaadavusest, mida oli hinnatud nii ülemaailmsel kui piirkondlikel tasanditel.
ÜRO veeametnike 28. koosolekul otsustati, et 2018 aasta maist septembrini toimub Avalik Dialoog hindamisaruannete läbiarutamiseks. See viidi läbi kolme ühe kuu pikkuse veebifoorumi kujul ja lisaks saadeti erinevatele huvirühmadele küsimustikke selle suure hindamisaruande kohta..
Tagasiside veevarustuse ja kanalisatsiooni peatüki kohta oli üldiselt positiivne ning heaks kiideti ka püüdlusi uurida, kuidas eesmärk nr 6 kõigi teiste eesmärkidega seotud on. Avaldati arvamust, et järgmisel hindamisringil võiks tulemus olla lühem, kuid samas põhjalikum, et seal oleks rohkem eeskuju väärivaid näiteid erinevate riikide kohta. Soovitakse ühtlustada andmekogumise metoodikaid, et valitsusasutustele vähem koormust tekitada.
Ühtlasi võiks edaspidi tuua selgemalt välja seosed alameesmärkidega 3.3 (veest saadud nakkushaigused), 11.5 (veekeskkonnaga seotud looduskatastroofid), 13.2 (kliimamuutustega kohanemine). Liiga vähe käsitles praegune aruanne põhjavett, väikefarmereid, väikesaartel asuvaid riike, ja taristute vananemist.
Eesti aruanded SDG 6 teemal
ÜRO säästva arengu näitajate teemal kogub vee ja mere teemal Eesti kohta sisendit keskkonnaministeeriumi veeosakond, aruandlus kõigi 17 milleeniumi-eesmärgi täitmise kohta pannakse kokku Riigikantseleis.
Eelmine selline kogumik läks teele aastal 2016 ja on eesti keeles leitav lingilt
Vee teemal on siin ainult 1 lehekülg.
Ka Statistikaamet on avaldanud 2018. aastal analüüsi Säästva arengu milleeniumi-eesmärkide täitmise kohta, arvestades indikaatoreid või näitajaid, millest EVÜ suvepäevadel juttu oli.
https://www.stat.ee/valjaanne-2018_saastva-arengu-naitajad
Vee teemal on siin mitu lehekülge, kuid analüüsida on jõutud ainult alapunkte 6.1 (“Veevarustus”) ja 6.2 (“Rreoveekäitlus”)
Veepartnerlusühendus innustab kõiki oma liikmeid pöörama ohkem tähelepanu punktile 6.5.”Piiriülesed veemajanduskavad ja tervikveemajandus”.
Riigikantselei sõnul võiks vabaühendused ÜRO säästva arengu eesmärke senisest rohkem avalikkusele tutvustada ja populariseerida.
SKui Veeühing soovib järgmise ÜRO aruandluse (2020) koostamist oma valdkonnas kommenteerida või selle koostamises osaleda, siis Eestis on selleks hiljuti loodud vabaühendus TERVEILM, mis selliseid tegevusi aitab läbi viia.
Terveilm saab toetust rahvusvaheliselt fondilt nimega „Bridge 47 – Building Global Citizenship“