Tiiu Raia on läinud üle Igavikujõe

Tiiu Raia0001

Pühapäeval, 15. märtsil läks Eestimaa üks kauaaegsemaid veekaitsjaid, Eesti Veeühingu auliige TIIU RAIA üle jõe, kust tagasi ei tulda. Saatusejõgi muutus Tiiu jaoks eluohtlikult tormavaks vooluks eelmise aasta suve lõpupoole ja sellest polnud enam võimalik välja ujuda. Juuni keskpaigas käisime temaga koos Veeühingu traditsioonilisel suveseminaril ning Osmussaare loodeotsas ei aimanud meist keegi, et kurjakuulutav vetemüha aina läheneb. Tiiu pühendas ligi pool sajandit Eesti veekaitsele. Tartu ülikoolis bioloogiat õppides oli tema juhendajaks dotsent Erich Kukk, kelle algatusel oli Tiiu üks väheseid, kes eriprogrammi järgi õppides sai lisaks tavapärasele algbioloogi ettevalmistusele head teadmised ka sanitarhüdrobioloogiast. Lõpetanud ülikooli 1968. aastal, asus ta peagi tööle Tartu veemajanduse inspektsiooni, kus juhatajaks oli tolle aja üks legendaarsemaid ja põhimõttekindlamaid veekaitsjaid Lembit Esko. Viis aastat hiljem, kui veemajanduse kohalikud asutused liideti maaparandusvalitsustega, tuli Tiiul ise asuda juhtima Tartu-Jõgeva piirkonna veemajanduse korraldamist. Sellesse perioodi jäi Tartu hüdrokeemia labori loomine, millest kujunes Tiiu üks põhilisi elutöö tulemusi. Ka hiljem, alates 1980. aastast Tallinnas ametis olles andis ta omalt poolt parima Tartu labori arendamiseks. Olles riigiametnikuna tööl Tallinnas veemajanduse riiklikes keskasutustes ja taasiseseisvunud Eestis Keskkonnaministeeriumis tuli Tiiul kõige rohkem oma ametikohast tulenevalt tegeleda põllumajanduse veekaitsega ja laboritega, aga ka reoveepuhastuse küsimustega. Tiiu eestvõttel on koostatud mitmesuguseid metoodilisi materjale, ilma milleta pole mõeldav tänapäeva veekaitse korraldamine. See oli ka teatud määral loomulikuks jätkuks Tartus alguse saanud tegevusele, kus püüti võimalikult loominguliselt läheneda veemajanduse probleemide lahendamisele.

Hingega ja asjatundlikult tehtud töö eest on Tiiu Raiat korduvalt esile tõstetud ja pärjatud mitmete autasudega: teenelise looduskaitsja aunimetus nõukogude perioodil, Valgetähe IV klassi teenetemärk 2005. aastal, Eesti keskkonnaühenduste koja poolt välja antav keskkonnategija tiitel 2011. aastal.

Tiiu aitas igati kaasa Eesti Veeühingu tegevusele, eriti nende ürituste korraldamisel, kus koostööpartneriks oli keskkonnaministeerium. Ta oli Veeühingu juhatuse liige ja ka aseesimees. Tiiu aktiivne eluhoiak ja mõtestatud veekaitse arendamine jäävad väärikalt meenutama tema aastakümnete pikkust tööd vee kasutamise ja kaitse alal. Kavas olnud meie ühised ettevõtmised Eesti veemajanduse ajaloo koostamisel toimuvad Tiiul teiselpool Igavikujõge.

Arvo Järvet

Rubriigid: Tiiu Raia | Kommenteeri

Seminar “Uusi andmehõive rakendusi Eesti veemajanduses” 18.02.2015

EESTI VEEÜHING ja KESKKONNAAGENTUUR

Korraldavad 18. veebruaril 2015. a Keskkonnaagentuuri saalis,  Mustamäe tee 33, Tallinn
Seminari “UUSI ANDMEHÕIVE RAKENDUSI EESTI VEEMAJANDUSES”

11.30 Saabumine, registreerimine

ETTEKANDED

12.00 Avamine
12.15 „Veemajanduse riiklik statistika”. Eda Andresmaa, Keskkonnaagentuuri veeosakond
12.40 „Hüdroloogilise vaatlusvõrgu ja andmeohje kaasajastamine“, Tiia Pedusaar, Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakond
13.10 „Veespetsialisti töölaud – eesmärk ja arendused”, Peeter Ennet, Keskkonnaagentuuri veeosakond
13.45 Arutelu

EESTI VEEÜHINGU ÜLDKOOSOLEK

18. veebruar 2015 Tallinnas

 PÄEVAKORD

14.15 Koosolekule registreerimine
14.30 Üldkoosolek
1. Koosoleku juhataja ja protokollija valimine
2. Juhatuse tegevusaruanne
3. Revisjonikomisjoni aruanne
4. Muudatused liikmeskonnas
5. Juhatuse valimine
6. Esimehe valimine
7. Aseesimehe valimine
8. Revisjonikomisjoni valimine
9. Arutelu ühingu edasiste tegevussuundade teemal
10. Koostöö teiste ühendustega
11. 2015.a. tööplaan
12. Algatatud küsimused
16.00 KOOSOLEKU LÕPETAMINE

Kui Teil pole võimalik koosolekul osaleda, siis palun volitage teist Veeühingu liiget enda asemel koosolekul osalema ja hääletama. Arvestades säästliku majandamise põhimõtet, toimub koosolekust osavõtjate eelnev registreerimine (tähtaeg 16. veebruar) aadressil:

ando@hvv.ee (Ando Laanesoo, tel 51 45 857). NB! Koos koosolekule registreerimisega andke teada ka sellele eelneva seminari osavõtust.

Rubriigid: Seminarid | Kommenteeri

Eesti Veeühing ja MTÜ Eesti Veskivaramu korraldavad

VESKISEMINARI 2014: Kas riik laseb hävineda Eesti vesiveskitel

(Tarvastu Linnaveski näitel)

18. septembril 2014 Mustlas Tarvastu käsitöökojas

10.30 Saabumine, registreerimine

ETTEKANDED

11.00 Avamine

11.10 „Tarvastu ordulinnus kui terviklik muinsuskaitsemälestis koos vesiveski, paisjärve, pargi ja kabeliga” Alar Karu, Tarvastu vallavalitsus

11.30 „Võimalused ja takistused vesiveskite taaskasutamisel” Arvo Järvet, Eesti Veeühing

12.00 „Ajaloolised veskid kui väärtuslik kultuuripärand, säilitamise ja kasutamise võimalused kaasajal” Jaan Vali, Muinsuskaitseamet

12.30 „Vee erikasutusloa taotluse menetlus”  Elina Leiner, Keskkonnaamet

Vaheaeg

13.30 ARUTELU

Osavõtjate registreerimine: linnaveski@hot.ee, tel 52 04 178 (Kalev Pehme)

Rubriigid: Seminarid | Kommenteeri

SUVESEMINAR 2014: SOOME LAHE AASTA

EESTI VEEÜHINGU SUVESEMINAR 2014: SOOME LAHE AASTA

Reede, 13. juuni

14.00 Saabumine Paldiskisse. Tutvumine Paldiskiga.

16.00 Tutvumine huvipakkuvate kohtadega sõidul Nõvale: Harju-Madise, Kurkse, Vihterpalu.

18.00 Saabumine Nõvale. Majutus Roosi turismitalus. Õhtuprogramm.

Laupäev, 14. juuni

10.00 Ärasõit Nõvalt. Peraküla – Põõsaspea neem – Dirhami.

12.00 Väljasõit Dirhami sadamast Osmussaarele. Matk Osmussaarel.

19.00 Saabumine tagasi Dirhami sadamasse. Kojusõit.

Rubriigid: Seminarid | Kommenteeri

“VESI JA ENERGIA” TÜ Narva kolledž

Eesti Veeühing, Eesti Vee-ettevõtete liit, Veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneride selts ja Tartu Ülikooli Narva kolledž

Korraldavad 10. aprillil 2014 TÜ Narva kolledžis

 

Rahvusvahelist Veepäeva tähistava konverentsi “VESI ja ENERGIA. Reoveekäitluse energiakasutus”

 

10.30 Saabumine, registreerimine

ETTEKANDED

11.00 Avamine

 11. 10 „Tartu Ülikooli Narva kolledži tutvustamine”

Katri Raik, TÜ Narva kolledž

11. 30 „Narva – linn jõe kaldal. Ajalooline ülevaade”

Kaarel Vanamäder, TÜ Narva kolledž

12.00 „Narva linna veemajanduse korraldus”

Hilja Õunapuu, AS Narva Vesi

12.30 „Narva jõe veejõu kasutamisest”

Arvo Järvet, Eesti Veeühing

 VAHEAEG. Tutvumine Narva kolledžiga

 14.10 „Innovatsioon veemajanduses”

Andres Piirsalu, Eesti vee- ja kanalisatsiooniinseneride selts

14.30 „Vee- ja reoveepuhastuse energiabilanss ning tehnoloogiline innovatsioon”

Hillar Toomiste, AS Tartu Vesi

15.00 „Sillamäe linna reovee puhastamine”

Aimeli Laasik, AS Sillamäe Veevärk

15.20 „Reovee jääksoojuse kasutamine Haapsalu reoveepuhasti näitel”

Ando Laanesoo, Haapsalu Veevärk

Konverentsi lõpetamine

 

16.00 Ekskursioon Narvas: rekonstrueeritud kaldapromenaad, veetöötlusjaam, Kreenholmi ajalooline hoonestus

Rubriigid: Seminarid | Kommenteeri

Toimus Eesti veemajanduse ajaloo konverents

6. detsembril tähistati Eesti veemajanduse ajaloo konverentsiga prof. Harald-Adam Velneri 90. sünniaastapäeva ja kahekümne aasta möödumist Eesti Veeühingu asutamisest.

Pilte konverentsist

Rubriigid: Seminarid | Kommenteeri

7.-11. aprillini Kiievis toimunud Veepartnerlusühenduse kolme piirkonna ühiskoosoleku kava ja ettekanded

gwp_aasia gwp_euroopagwp_medit

Veepartnerlusühenduse kolme piirkonna ühiskoosolek
2014-2019 strateegia ja tegevuskava planeerimiseks

Kesk-Aasia ja Kaukasuse Veepartnerlusühendus ,(GWP Central Asia and Caucasus, CACENA), Kesk ja Ida-Euroopa Veepartnerlusühendus, (Central and Eastern Europe, GWPCEE) ja Vahemere Veepartnerlusühendus (Mediterranean, GWPMED)

Kiiev, Ukraina,  7.-11. aprill 2013.a.

Koht: Hotel Bratislava, Malyshko 1;  http://www.bratislava.com.ua

Koosoleku eesmärk: Piirkondade ja riikide panus uue tegevusperioodi (2014-2019) strateegia koostamisse ning  piirkondade ühiseesmärkide ning tegevuste kooskõlastamine.

 Päevakord

Pühapäev, 7. aprill 2013

Osavõtjate saabumine, korraldajate töökoosolek

Esmaspäev, 8. aprill 2013
08.30 – 09:00          Registreerimine

Ühine plenaaristung (Koht: Saal “Chervony” (Punane). Istungit kaasjuhatavad piirkondade eesistujad – Martina Zupan, Yusup Kamalov ja GWP MED esindaja.

 09:00 – 09:10          Istungi avamine
Tervitussõnad Ukraina kõrgelt ametiisikult

Vasyl A. Stashuk, Ukraina Veevarude Riiklik Agentuur

09:10 – 09:30          Osalejate ja päevakorra tutvustamine

09:30 – 10:30          Varasem tegevus, saavutused ning õppetunnid järgmiseks tegutsemisperioodiks

20 minutise ettekanded 3 piirkonnast:CEE (Milan Matuska), CACENA (Vadim Sokolov) ja GWP MED (tbc)

10:30 – 11:00          Sissejuhatus GWP Ülemaailmsesse strateegiasse ja juhtgrupi ettepanekud. Tõlgitud ettekanne, ettekanne inglise keeles

Ania Grobicki, GWPO

11:00 – 11:30          Kohvipaus

11:30 – 12:15          Paneeldiskussioon veemajanduse väljakutsetest kutsutud külaliste (GWP partnerorganisatsioonide esindajate) vahel: CEE (ICPDR), Kaukasus (Kura-Araks Coalition), Kesk-Aasia (Guljamal Jumamuratova, CAREC)

Moderaator: Danka Thalmeinerova, GWPO

12:15 – 13:00          Paneeldiskusioon veemajanduse väljakutsetest kutsutud külaliste vahel väljastpoolt Veepartnerlusühenduse võrgustikku: (WaterLex ja UNECE Water ConventionEttekande tõlge, ettekanne inglise keeles

Moderaator: Danka Thalmeinerova, GWPO

13:00 – 14:15          Lõuna

14:15 – 14:30          Töögruppide töö sissejuhatamine

14:30 – 16:00          Arutelud 3 töörühmas paralleelselt. 30 minutit on ette nähtud piirkondadevahelise tegevuse, 30 minutit piirkonna sisese ja 30 minutit rahvuslike aspektide arutamiseks.

1 strateegiatöörühm: (Veemajandusalase) poliitika arendamise ja ellurakendamise toetamine

Moderaator 1: Bulat Yessekin, GWP CACENA

Tulemuste esitaja 1: Arevik Hovsepyan, GWP CACENA

2 strateegiatöörühm:Veemajandusalase teabe vahetamine.

Moderaator 2: Vahemere veepartnerlusühenduse esindaja

Tulemuste esitaja 2: Vahemere veepartnerlusühenduse esindaja

3 strateegiatöörühm: Veepartnerluse tugevdamine

Moderaator 3: Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna esindaja

Tulemuste esitaja 3: Richard Müller, GWP CEE

16:00 – 16:20          Kohvipaus

16:20 – 17:00          Plenaaristung: Rühmatöö tulemuste tutvustamine.

10 minutilised kokkuvõtvad ettekanded, millele järgneb diskussioon.

Plenaaristungi moderator: Vadim Sokolov, GWP CACENA

17:00 – 17:30          Koosoleku kokkuvõte ja edasised sammud

17:30                         Koosoleku lõpusõnad

Piirkondade eesistujad: Martina Zupan ja Yusup Kamalov

19:00    Vastuvõtt (Kesk- ja Ida-Euroopa Veepartnerlusühenduse loomise 15. aastapäev)

Teisipäev, 9. aprill, 2013

9:30 – 17:00  GWP CEE (saal Forum) ja GWP CACENA (ärikeskuse koosolekuruum) piirkonnad peavad eraldi töökoosolekud 2014-2019 aasta tegevusstrateegia kohendamiseks ja arutavad oma piirkonna tegevuskava ja eelarvet aastaks 2014.

19.00 Ühine õhtusöök

Kolmapäev, 10. aprill, 2013

9:30 – 13:00 Piirkondade juhatused/nõukojad jätkavad piirkondlike küsimuste arutelu.

Pealelõuna ja õhtu: vaba aeg

Neljapäev, 11 aprill, 2013:

GWPO, CEE ja CACENA esindajad sõidavad koju.

 

 

Rubriigid: GWP uudised | Kommenteeri

ESTONIAN ASPECTS FOR THE GWPCEE REGIONAL STRATEGY for 2014-2016

Eastonian Water Association (Estonian Water Partnership) supports the comments in the submissions by Slovakian and Slovenian Water Partnerships concerning the presence of integrated water management in the EU directives that are already implemented in the EU member states.

During the past implementation period (first cycle of River Basin Planning) a great progress has been made in improving the quality in natural water bodies as well as increasing the number of people who are supplied with water and sewage treatment services in Estonia. (In 2012 drinking water with required quality is available to 87% of people who are connected to central water supply (this includes 75% of people in settlements with less than 2000 p.e. and 94% of people living in bigger settlements than 2000 p.e.). The situation in sewage treatment areas in 2011 was the following: the average percentage of people receiving services up to the requirements is 54%, whereas the number in smaller settlements (less than 2000 p.e) is 51% and in settlements bigger than 2000 p.e it was 56%):

Still there is a lot to be improved and GWP network could have a significant role in further facilitation of the discussions between the stakeholders in the water management field on various administration levels as well as between those.

In Estonia the most felt deviation from the „ideal“ integrated water management process is the lack of real cooperation between sector ministries, especially between the ministries of Environment and Agriculture. The latter prepares the plans for melioration, the plans for rural development as well as deals with greening the first pillar subsidies from CAP. Ministry for Social Affairs deals with bathing water, drinking water and for example from 30 June it will start to inspect the content of phosphates in the detergents sold in the shops.

According to the opinion of the senior officials of the Ministry of Environment water department the collaboration between the working groups developing the new financing plans under the Cohesion Policy, Maritime and Fisheries Policy and Common Agricultural Policy could use much more integration in the form of exchanging experts from the above mentioned ministries.

The other priorities for the strategic work plan from Estonian point of view are given as bullet points in random sequence:

  • Water for Nature“ –further clarification of the capacity of Natural ecosystems in water purification;
  • Sanitation“ of water bodies and explaining the relevant possibilities to the public;
  • Annex III of the Helsinki Convention includes recommendations for water protection in agriculture – mentioning measures like green winter crops, buffer zones along running water streams etc. These measures are mentioned in the strategy table, but with the comment „if financial resources are available/ unconfirmed“. For Estonia further implementation of these water protection measures is very important and we propose the a new updated study on the example of the GWP project “Water Food and Environment” in 2004.
  • Gender“ –  this study was made by GWPCEE in 2005 and it is time to repeat it again in 2014-2016.
  • And finally – the Estonian water infrastructure draft financing scheme for 2014-2020 contains the plan to use ca 5% of the structural funds meant for investments into small and local solutions, while 95% will go for either large treatment plants or construction of pipelines to connect „far away small villages“ to municipal networks. There is not much hope that any conferences or other information distribution efforts will change this trend in Estonia. Thus the work of GWPCEE in introducing the small scale local solutions for small communities in countries like Ukraine or Moldova is of especially great importance.

Although it does not play much role in the compilation of a common regional strategy, let us mention here the national goals of developing water infrastructure  for the next financing period (2014-2020).

Additional 65 000 people should be connected to quality drinking water, additional 75 000 people should be connected to sewage treatment according to EU requirements. In areas with diffuse population, 5000 additional people should get access to quality drinking water and 200 contaminated wells must be substituted. The sewage treatment that corresponds to modern requirements must be available for additional 10 000 people in diffusely populated areas.

Rubriigid: GWP uudised | Kommenteeri

Euroopa jõgede taastamise konverentsi uudisteleht – 1 väljaanne

logo

Newsletter  #1
March 2013

Tere tulemast Euroopa jõgede taastamise konverentsi esimese uudistelehe lugejatele! Plaanime korra kuus uuendada teavet 11 kuni 13 septembril Viinis korraldatava ürituse kohta, valgustada olulisemaid teemasid ja muud olulist, mis konverentsi lähenedes päevakorrale tuleb!

Lähenevad olulised kuupäevad
Ärge unustage:
29 märts – Euroopa Jõeauhinna taotluse esitamise viimane tähtaeg. Read more
15 aprill – ettekande või posteri teemade ning juhtumiuuringute kokkuvõtete esitamise tähtaeg. Read more
15 mai – Varase (konverentsile) registreerimise tähtaeg. Register here

Antakse välja pidulik Euroopa Jõeauhind

european river prize
The International River Foundation (IRF) Rahvusvaheline Jõefond annab Euroopa Jõeauhinna välja pidulikul gala-õhtusöögil Viinis. Fond on juba alates 1999 aastast välja andnud Thiess’i rahvusvahelist jõeauhinda, mille on saanud sellised jõed nagu  Mersey (Ühendkuningriik), Drôme (Prantsusmaa), Doonaue (Kesk- ja Ida-Euroopa) ja Thames (Inglismaa). Euroopa jõeauhinnaga märgitakse ära edukad jõgede taastamise projektid, ökosüsteemi tervendamine, veekvaliteedi parandamine , kliimamuutuste tagajärgede leevendamine ja seda Euroopa kontinendi sotsiaalses ja poliitilises kontekstis. Kohtunikeks on Euroopa ekspertide paneel ja auhinnataotlusi oodatakse kõigilt organisatsioonidelt, kes tegelevad jõgede, märgalade järvede ning valgalade majandamisega . Euroopa auhinna võitja on automaatselt ka Thiess’i auhinna konkursi finalist aastal 2014. Lähemalt saab lugeda järgnevatelt linkidelt: see the factsheet ja Frequently Asked Questions.

Ootame teie esildisi
Veel on mõned nädalad aega esitada materjale, mida konverentsil esitada suulise või stendiettekande vormis. Huvi on olnud suur, kuid konverentsi korraldajad ootavad veel lisa. Kui olete mõelnud osalemisele, siis pakume välja mõned näpunäited ja vihjed edasiseks tegutsemiseks:

• Julgustame teid saatma meile esildisi (näiteks juhtumiuuringuid ja ettekandeid, mis käsitlevad teemasid seadusloomest seireni) ja mis on seotud meie 11 alateemaga eleven conference themes, ning lisame inspiratsiooniks järgmisi juhiseid:
• Kui ükski üheteistkümnest alateemast pole täpselt teie tööga kooskõlas, siis see ei tohiks olla takistuseks esildise koostamisel.
• Rakendage kujutlusvõimet – miks mitte esitada tavapärase power point slaidiprogrammi asemel hoopis lühifilm või lühiintervjuud, millega tuua konverentsile mõtteid väljastpoolt teadlaste ja ekspertide ringi.
• Konverentsilõigud on erineva formaadiga , seega võite esitada ka selliseid esinemisettepanekuid, mis sisaldavad interaktiivset suhtlemist publikuga või diskussioone.
• Oleme rõõmsad ka traditsiooniliste ettekannete üle.·         Esildisel olgu kindlasti pealkiri, teema kokkuvõte ja formaat (kokku umbes 250 sõna)
• Mõelge oma esitluses läbi olulised väljakutsed, oma põhisõnumid ja aspektid, mille üle soovite arutleda.
• Kui osutute väljavalituks, peate enne konverentsi saatma meile ka ettekande täisteksti mustandi: Võib juhtuda, et teil palutakse olla oma sektsioonis võtme-esineja.
• Teretulnud on ka kokkuvõtted plaanitavatest poster-ettekannetest. Välja valitud stendiettekanded tuleb trükkida maksimaalselt 95 x 205 cm suurusele lehele. Parimatele poster-ettekannetele on ette nähtud preemiad!

Esildisi läbi vaatavasse komisjoni kuuluvad järgmiste organisatsioonide eksperdid: CIREF (Spain), CIRF (Italy), Environment Agency (England & Wales), River Restoration Centre (UK), SYKE (Finland) ja Wetlands International. Komisjon vaatab läbi kõik esildised ja sobitab need erineva formaadiga konverentsisektsioonidesse.

Partnerid ja toetajad kohtuvad Viinis
Veebruaris toimus Viinis kohtumine konverentsikorraldajate ning järgmiste organisatsioonide esindajate vahel: European Centre for River Restoration (ECRR), IRF, International Commission for the Protection of the Danube River ja RESTORE. Kohtumisel avaldati toetust Euroopa jõeauhinna väljaandmise ning Jõgede Taastamise teemalise konverentsi korraldamise ideedele. Ka ühendused European Water Partnership, Global Water Partnership, International Network of Basin Organisations, IW: Learn,  Ramsar Convention on Wetlands, Rivers Network ja Wetlands International teatasid, et hakkavad konverentsi ametlikeks partneriteks seda toetades ja reklaamides. Lähiajal allkirjastatakse ka vastavad koostöö ning partnerluse lepingud.

Kick off Lyon ’i katsevalgaladel, kus seatakse eesmärgiks vesikonna ökoloogiline taastamine
Euroopa jõgede taastamise konverentsi kõrvalüritusena jagavad mitmed Euroopa vesikonnad oma kogemusi hiljutiste taastamistegevuste kohta. Näha saab nii esmakatsetusi kui ka suuremamahulisi maastikutaastamise projekte, mis on kaasa toonud mitmesuguseid sotsiaalseid ja keskkonnakaitselisi hüvesid. See algatus põhineb möödunud aastal Marseille’s Prantsusmaal kuuendal Globaalsel Veefoorumil seatud eesmärgile, et aastal 2015 peaks vähemalt kolmes veemajanduskavas olema hõlmatud ka vesikonna ökoloogiline taastamine. Organisatsiooni ECRR, koordineerimisel tutvustasid mitmed katsevesikonnad ja toetajad märtsikuus Lyonis oma parimaid kogemusi. Huvitatud vesikondade hulka kuuluvad:
• Arpa jõgi Armeenias
• Irpin Ukrainas
• Irwell Ühendkuningriigis
• Órbigo Hispaanias
• Rhone Prantsusmaal

rhone

Foto: Rhône jõgi Prantsusmaal
Brüsselis korraldatud üritus heitis esmapilgu ühenduse RESTORE tegevusele
27 veebruaril peeti kohtumislõuna, mille sponsoriks oli Jõgede taastamise konverentsi partner RESTORE (Restoring Europe’s Rivers). Üritusel uuriti, kuidas toimub Euroopas jõekanalite taasühendamine nende looduslike luhtadega. Projektijuht Toni Scarr avas kohtumise ülevaatega RESTORE’i tegevusest ning tutvustas kahte juhtumiuuringut (Belgiast ja Põhja-Prantsusmaalt). Yves Hubert, pea-arhitekt organisatsioonis nimega Joining Nature and Cities, kujundas ringi Lille’ lähistel asuva endise kuivenduskraavi ümbruse. Projekt, mille nimi on ‘The Tortoise’ ja mis kavandas ringi jõesängi, tõi kaasa mitmeid hüvesid. Katia Nagels agentuurist Nature and Forests arutas piiriülese koostöö teemal Meuse jõe vesikonnas, kus on seatud eesmärgiks looduslike jõeprotsesside taastamine nii Belgias kui Madalmaades. Toni, Yves ja Katia esinevad loodetavasti ka septembris Viinis toimuval konverentsil. Nende veebruarikuiseid ettekanded on võimalik näha järgneval lingil  Watch the presentations.

Projekti REFORM osapoolte töökoosolek
REFORM (REstoring rivers FOR effective catchment Management) on erinevaid valdkondi seostav uurimusprojekt , mille eesmärgiks on parandada olemasolevaid jõgede taastamise vahendeid ja töötada välja uusi meetodeid, mis suurendavad taastamistööde edukust ning äratasuvust.  REFORM viib Viinis läbi konverentsi kõrvalürituse ning hiljuti (26-27 veebruaril) korraldas Brüsselis osapoolte ning huvigruppide töökoosoleku. Seal esitleti projekti esimesi tulemusi ning saadi tagasisidet ning häid nõuandeid teadlastelt ning tehnilistelt ekspertidelt. Ettekanded käsitlesid erinevaid jõetüüpe ja Euroopas kohatavaid keskkonnasurvetegureid. View the presentations here.

Rubriigid: Konverentsid | Kommenteeri

Teateid Kesk-Euroopa maapiirkondade veemajanduse seisust

 

 

Share:

 

Ülemaailmse Veepartnerlusühenduse (Global Water Partnership, GWP) Kesk- ja Ida-Euroopa allorganisatsioon viis läbi uuringu reoveepuhastuse olukorrast maapiirkondades. Üle 20 miljoni elaniku on tänaseni sellest avalikust veeteenusest ilma.

GWP CCEE jätkusuutliku heitveepuhastuse juhtrühma eksperdid Rumeeniast, Slovakkiast, Sloveeniast ning Ukrainast avalikustasid oma uuringutulemused juba eelmisel aastal.

Võrreldes Euroopa muude piirkondadega on uuritud ala olukord erinev. Peaaegu 30% rahvastikust elab hajutatult alla 2000 elanikuga väikeasulates.

Uuritud piirkonna 12 riigis moodustavad nad kokku üle 40 miljonilise rahvahulga ehk kaks korda rohkem, kui terve Rumeenia rahvaarv. Need inimesed ootavad lahendusi reovee puhastamiseks.

Maapiirkondade elanike joogivett ohustab ammooniumisaaste, mis satub põhjavette katkistest reoveepuhastuse septikutest. Lastele võib see põhjustada nn „sinise beebi“ sündroomi.

Richnava village in Eastern Slovakia

Mõnedes riikides ei saa alla 2000 elanikuga asulad eurotoetusi kasutada. Kõige kallim osa reoveepuhastusprojektidest on torustik, mis viib reovee puhastini ja seda eriti mägistel aladel.

Ka pakutavate eurotoetuste olemasolu korral jääb kohalike omavalitsuste rahakott kaasfinantseerimisel liiga kõhnaks.

Seetõttu soovitavad uuringu autorid hajutatud reoveepuhastussüsteemide rajamist. Siiani on kohalike puhastussüsteemide laialdasemat väljaehitamist takistanud probleemid lubade taotlemisel ning avalikkuse vähene teadlikkus. Üksikuid töötavaid näiteid on leida Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias.

„Looduslikud väikepuhastid, mis kasutavad kiireltkasvavate taimede nagu pilliroo mitmed sordid, ökoloogilisi teenuseid või rakendavad pinnasefiltreid, on piirkonnale paljutõotavaks lahendusteeks“, ütleb uurimisrühma juht Dr Igor Bodik.

Tulevikus on vaja veel laialdast teavitustööd, ületamaks takistusi tegevuslubade saamisel. Arvestada tuleb ka sotsiaalmajanduslike tingimustega, kuna elanike võime teenuste eest maksta on hiljutise kriisi ning tööpuuduse tõttu märkimisväärselt langenud.

Rubriigid: GWP uudised | Kommenteeri